27.02.14

Esimene lasteaed asutati Palamusele 1952. aasta suvel, juunikuus. Lasteaed kuulus Palamuse Masina Traktori Jaamale ja asus Isotammede majas. Lasteaias käis kümme last. Kaua lasteaed ei tegutsenud, oktoobrikuus 1952 teadmata põhjusel lasteaed suleti. Nii meenutab oma kirjas tollane MTJ peaagronoom Jüri Aule.

Varbeveres V. Kingiseppa nim. kolhoosis asutati lasteaed 1951. aasta suvel. Lasteaed asus Põletiku talus. Majas paiknes kaks magamistuba, üks väiksematele ja teine tuba suurematele lastele. Peale magamistubade oli majas söögituba ja mängutuba. Lapsed said neli korda päevas süüa ja lasteaed oli avatud ööpäev läbi. Nädala lõppedes läksid lapsed koju. Lapsevanemad söögi eest ei pidanud maksma. Toiduained muretses kolhoos. Lasteaia töötajatele maksti palka normipäevades. Õppetööd ega kooliks ettevalmistust ei toimunud. Lapsed mängisid kodudest toodud mänguasjadega. Varbevere lasteaia tegemisi meenutab oma kirjas 1954. aasta suvel öökasvatajana töötanud Linda Paju.

1952. aasta kevadel asutati ka Kudinale lasteaed, tolleaegsesse "Uue Tee" kolhoosi. Lasteaed asus Hiie talus ja oli avatud ööpäev läbi. Lasteaed töötas ainult ühel suvel. Lühikese meenutuse lasteaiast on kirjutanud Kudina elanik Laine Ojaste, kelle pojad käisid lasteaias.

Viiekümnendate aastate keskel suleti lasteaiad väikeste kolhooside juures. Nõudlus lasteaedade järgi oli väike. Maaperedes elasid koos mitu põlvkonda ja nii ei olnud vaja paigutada lapsi lasteaeda. Lapsed jäeti vanavanemate hoolde.

Palamuse Külanõukogu Täitevkomitee 18. aprilli 1958. aasta istungjärgu protokolli järgi tehti kohustuseks Palamuse Maahaigla juhatajale sm. Hussole, et rohkem tuleb läbi viia selgitustööd kolhoosides lasteasutuste organiseerimiseks. Peaaegu kümme aastat läks veel enne aega, kui taas avati lasteaed.

Kolhoosi "Uue Tee" lastepäevakodu Kudinal avati 1. juunil 1969. aastal, kolhoosi esimehe Viljar Karo algatusel, endises Kudina mõisahoones. Kudina mõis oli Saare krahvi karjamõis. Mõisahoone on üle 100 aasta vana, ehitatud 1895. aastal. Viimane mõisaomanik oli krahv Ernst Manteuffel. 1919. aastal läks mõis Eesti Vabariigile. 1922. aastal ehitati mõisahoone ümber 6-klassiliseks algkooliks. Hiljem nõukogude ajal töötas kool 7-klassilisena. 1963. aastal kool reorganiseeriti algkooliks, õpilaste vähesuse tõttu.

Lastepäevakodu avati üherühmalisena kahekümnele lapsele. Esimeseks juhatajaks oli Lehe Laanesoo-Tuvike, kasvatajaks Sirje Tänav, koristaja-kütja Leili Varik, kokk Natalie Reinberg ja laulmist õpetas Paul Pall. 1972. aastal valiti Lehe Laanesoo-Tuvike Palamuse külanõukogu esimeheks ja lastepäevakodu juhatajana asus tööle Marta Mõttus, kes töötas juhatajana kuni lasteaia üleviimiseni Palamusele 1995. aastal. Aastatel 1969-1973 asusid majas lastepäevakodu ja algkool koos.

1970. aastal kolhoos "Uus Tee" ja "Kevade" ühinesid. Esimesed lapsed Palamuselt Kudina lasteaias olid Rainis ja Eneli Traks, Rait Alekõrs, Heiki ja Riho Jaanuska. Alguses tõid lapsevanemad ise oma lapsed Palamuselt Kudinale lasteaeda, hiljem pandi käima lasteaia bussiring. 1973. aastast alustas lasteaed tööd kaherühmalisena. Vanema rühma kasvatajana asus tööle Õie Kurg. 1992. aastal läks lasteaed "Kevade" kolhoosi alt üle Palamuse Vallavalitsuse alluvusse.

1995. aastal otsustas Palamuse Vallavalitsus lasteaia ületoomise Palamusele ja nii avaski 1. septembril oma uksed Palamuse vanas keskkoolimajas kaherühmaline lasteaed, mis kuulus 1995-1999 Palamuse Keskkooli koosseisu ja lasteaeda juhatas sama kooli direktor Urmas Paju, õppe-kasvatustööga tegeles lasteaia õppealajuhataja Marika Merusk.

1. jaanuaril 2000. aastal moodustati omaette asutus Palamuse lasteaed „Nukitsamees" ja lasteaiaga liideti Kaarepere Põhikooli lasteaiarühm. Lasteaia juhatajaks valiti Marika Merusk. Peale lasteaia rühmade tegutseb lasteaia juures koduste laste mängurühm, draamaring ja kunstiring. Talvekuudel saavad lapsed käia ujumas Kuremaa ujulas ja nautida uisutamise mõnusid vanal Veskijärvel ja Amme jõel, mis asuvad lasteaia kõrval.

1995. aasta 5. detsembril sai lasteaed nimeks „Nukitsamees" Oskar Lutsu lasteraamatu järgi. Tolleaegse koolmuuseumi direktori Peeter Laili ettepanekul ja Vaike Lapi kaasabil pandi alus uuele traditsioonile: valida sügisel, lasteaia nimepäeval, kooliminevatest lastest Nukitsamees, Iti ja Kusti. Valiku teevad lasteaia õpetajad. Tseremooniameistriks on kihelkonnakoolimuuseumi endine direktor ja giid Vaike Lapp. Nukitsamees saab omale pähe väikesed nahast sarvemüksud, Itile seotakse ette põll ja Kusti saab kaela kaelaräti. Kevadel koolisaatmise peol võetakse Nukil pidulikult sarved peast ja ta võib minna kooli, olles saanud igati tubliks ja korralikuks poisiks.. Saab ju Oskar Lutsu kirjutatud lasteloos väikesest metsakollist tore poiss ja enne kooliminekut saab ta endale ristinimeks Ants. Esimene Iti, Kusti ja Nukitsamees lõpetavad 2005. aastal Palamuse Gümnaasiumis põhikooli.

Seoses esimeste Nuki, Iti ja Kusti jõudmisega gümnaasiumiikka on Palamuse Gümnaasiumi juhtkond teinud lasteaiale ettepaneku sel aastal valitud Iti, Kusti ja Nuki osalemisest 9. klassi tutipeo üritusel.

Tulevikuperspektiivis pakuks kindlasti ka huvi, kas tänastest Itist, Kustist ja Nukist võiks saada gümnaasiumi lõpuklassi Toots või Teele.

Lasteaia töö eriliseks tunnustuseks on see kui laps tunneb end lasteaias koduselt. Kodutunnet saab lapses tekitada inimene, kes suhtub igasse lapsesse kui enda omasse. Selles suhtes on Palamuse lasteaial eriliselt vedanud. Nimelt maikuu teisel nädalavahetusel kuulutati välja Aasta Ema 2003, kelleks osutus Palamuse lasteaia muusikaõpetaja Merike Kull.

Palamuse lasteaed on Palamuse Gümnaasiumi taimelava. Üleminek lasteaiast kooli on sujuv. Õpetaja, kes hakkab esimest klassi õpetama, tutvub kooliminevate lastega juba aasta varem. Ta käib külas lasteaias ja juhendab kunstiõpetuse tundi. Kuna lasteaial puudub võimlemissaal, toimuvad lasteaialaste liikumisõpetuse tunnid koolimajas. Samuti osalevad lasteaia lapsed kooli üritustel- 1. septembri aktusel koolis, karnevalidel, jõulupidudel jne.

 Kui laps on saanud positiivse kogemuse koolimajas viibimisest enne tõsist õppetöö algust, on tal kergem kohaneda uute oludega, lapsel on turvaline minna tuttavasse kooli.

1.juunil 2009.aastal möödus 40. aastat Palamuse lasteaia avamisest.  

 

Toimetaja: PRIIT KALME